pühapäev, 9. september 2018

luule 08.09.2018

Need sünged pilved mu pea kohal ei haju,
see meeletu raskus mu südamele vajub.
Siis tunnen kuis maapind mu jalge alt hajub -
ma hääletult karjudes masendusse vajun...

See meeleheitlik hüüe su järgi,
see kättesaamatu miski - see kaotab oma värvi.
Ma pingutan ja sirutan oma käe - EI, seda sa oma silmis enam näe..
me armastus teineteise vastu on kaotanud oma väe.

---

Kurbusenooled on tabanud mu hinge,
ainult ise ma arvasin, et olen nii vinge.
Nüüd tunnen end tühisena ja nii üksi,
pisarad voolamas alla mu põski...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Argumenteeritud suhtluse koolitus

Argumenteeritud suhtlus. Käisin koolitusel. Panen kirja märksõnad, et teemat vahel uuesti meelde tuletada. Suhtlus koosneb neljast etapist: ...