Siidikaupmehe tütar. Dinah Jefferies
408 lk. Kirjastus Tänapäev.
Peale kahe kuulist pausi sain tagasi lugemise lainele....jehuu!!!
Siidikaupmehe tütar on raamat Vietnami ja Prantsusmaa vahelise sõjaperioodi sündmustest, kahe tule vahele jäämisest, pere sidemestest ja armastusest.
SISU
Nicole elas koos õe ja isaga Vietnamis. Tema vietnamlasest ema suri teda sünnitades ja prantsusmaalasest isa oli jõukas siidikaupmees. Sõja algusaegadel armus noor Nicole ootamatult külla saabunud Marki. Mark nimetas ennast siidikaupmeheks. Tegelikult oli ta aga ameeriklane, kes toetas Prantslasi sõjategevuses. Nicolei õde ja isa olid Marki tegelikust missioonist teadlikud ning osalesid temaga isegi sõjategevuse planeerimisel...
Ühel päeval kutsus isa Nicolei enda juurde ja ütles, et pärandab enamiku varanduse tema õele Sylviele. Nicole sai endale ainult väikese siidipoe vietnamlaste linnaosas. Nördinud Nicoleil tuli leppida isa otsusega.
Järgnevate päevade jooksul korraldati nende kodus pidu. Mingil hetkel sattus Nicole keldrisse ja nägi salaja pealt, kuidas tema isa tappis vietnamlasest poisi. Samuti nägi ta Marki suudlemas tema õde. Nähtu oli tema jaoks tõeline šhokk ning eemaldas mingis mõttes Nicolei tema prantsuse juurtest. Nicole teadis, et ta ei tohi sellest kellelegi rääkida, isegi mitte oma pere liikmetele.
Oma siidipoes toimetades kohtus Nicole Traniga, kes oli tema isa poolt tapetud vietnamlase vend. Noorte vahel tekkisid õrnemad tunded ning Nicolei tõmbas vietnamlaste juurte poole. Ta otsustas liituda vietnamlaste toetusaktsioonidega. Mida kaugemale suurlinnadest nad oma teekonnal jõudsid, seda enam puutusid nad kokku kiusamise ja karistamisega. Mingil ajahetkel tuli Nicolil põgeneda, sest teda ei peetud enam omaks. Tran aitas Nicoleil põgeneda. Põgenemine oli Nicoleile raske, kuid edukas. Nicole jõudis oma kauplusse, kus siis vaikset elu elades õnnestus tal tervis taastada. Lisaks tervise paranemisele toimus taaskohtumine Markiga. Südameleek noorte vahel süttis põlema ja mõne kuu pärast olid tagajärjed kõhus. Kuna Mark oli endiselt sõjategevusega seotud, siis tuli tal töö tõttu mitmeid kordi ära käia. Ühel korral, kui Mark taas pidi ära minema sattus Nicole vastamisi vana vaenlasega, kes Nicolei vanglasse pani. Vanglas oli Nicolei elu kohutav...ta sai halvasti süüa ja juua, samuti olid probleemid hügineeiga. Kahenädalase ränga katsumuse tagajärjel õnnestus Nicoleil vanglast oma õe Sylvie abiga õnneks ikkagi välja saada. Kõhubeebi jäi ellu ning Nicolei tervis taastus koos õega elades. Ka Mark jõudis vahepeal Nicolei juurde. Beebi tuli aga siiski ilmale ilma Markita. Ka medpersonali polnud sünnitusel. Sylvie abiga sündis Nicolil ilusate punaste juuste ja helesiniste silmadega tütar. Õnn oli suur.
Siis aga sõjategevus halvenes veelgi: Prantsusmaa oli kaotamas sõda. Ühel päeval Sylvie ütleski, et põgeneb Prantsusmaale. Kuna kohti reisile oli ainult üks, siis pakkus ta välja plaani, et võtab sündinud beebi kaasa. Meeltesegaduses olev Nicole oli õe plaaniga nõus: ta andis oma veidi tõbise beebi õele. Kohe, kui õde oli teele asunud kahetses Nicole oma otsust ning see tegi ta haigeks. Haigena jõudis ta Trani sugulase ja oma sõbra juurde, kes ta terveks ravis. Tervenemise lõpus kohtas ta seal ka Trani, kes soovis Nicoleiga abielluda. Kui ta kuulis, et Nicoleil on laps Markiga sai ta pahaseks, aga sellest hoolimata pakkus ikkagi talle abielu. Lõpuks leppis Tran siidikaupluse omanikuks saamisega. Siis Tran lahkus. Kohe peale Trani lahkumist sattus ka Mark sinna Trani sugulase juurde. Koos Nicoleiga põgeneti sealt Trani motikaga Prantsusmaale suunduvale laevale. Laeval viibis Sylvie koos lapsega (Celeste). Kokku saades oli teineteise leidmise rõõm väga suur. Nicole taipas, et õde on haige ning paigutasid ta Prantsusmaale jõudes vaimuhaiglasse.
Raamatu lõpus suundusid Nicole ja Mark oma lapsega Ühendriikidesse elama.
408 lk. Kirjastus Tänapäev.
Siidikaupmehe tütar on raamat Vietnami ja Prantsusmaa vahelise sõjaperioodi sündmustest, kahe tule vahele jäämisest, pere sidemestest ja armastusest.
SISU
Nicole elas koos õe ja isaga Vietnamis. Tema vietnamlasest ema suri teda sünnitades ja prantsusmaalasest isa oli jõukas siidikaupmees. Sõja algusaegadel armus noor Nicole ootamatult külla saabunud Marki. Mark nimetas ennast siidikaupmeheks. Tegelikult oli ta aga ameeriklane, kes toetas Prantslasi sõjategevuses. Nicolei õde ja isa olid Marki tegelikust missioonist teadlikud ning osalesid temaga isegi sõjategevuse planeerimisel...
Ühel päeval kutsus isa Nicolei enda juurde ja ütles, et pärandab enamiku varanduse tema õele Sylviele. Nicole sai endale ainult väikese siidipoe vietnamlaste linnaosas. Nördinud Nicoleil tuli leppida isa otsusega.
Järgnevate päevade jooksul korraldati nende kodus pidu. Mingil hetkel sattus Nicole keldrisse ja nägi salaja pealt, kuidas tema isa tappis vietnamlasest poisi. Samuti nägi ta Marki suudlemas tema õde. Nähtu oli tema jaoks tõeline šhokk ning eemaldas mingis mõttes Nicolei tema prantsuse juurtest. Nicole teadis, et ta ei tohi sellest kellelegi rääkida, isegi mitte oma pere liikmetele.
Oma siidipoes toimetades kohtus Nicole Traniga, kes oli tema isa poolt tapetud vietnamlase vend. Noorte vahel tekkisid õrnemad tunded ning Nicolei tõmbas vietnamlaste juurte poole. Ta otsustas liituda vietnamlaste toetusaktsioonidega. Mida kaugemale suurlinnadest nad oma teekonnal jõudsid, seda enam puutusid nad kokku kiusamise ja karistamisega. Mingil ajahetkel tuli Nicolil põgeneda, sest teda ei peetud enam omaks. Tran aitas Nicoleil põgeneda. Põgenemine oli Nicoleile raske, kuid edukas. Nicole jõudis oma kauplusse, kus siis vaikset elu elades õnnestus tal tervis taastada. Lisaks tervise paranemisele toimus taaskohtumine Markiga. Südameleek noorte vahel süttis põlema ja mõne kuu pärast olid tagajärjed kõhus. Kuna Mark oli endiselt sõjategevusega seotud, siis tuli tal töö tõttu mitmeid kordi ära käia. Ühel korral, kui Mark taas pidi ära minema sattus Nicole vastamisi vana vaenlasega, kes Nicolei vanglasse pani. Vanglas oli Nicolei elu kohutav...ta sai halvasti süüa ja juua, samuti olid probleemid hügineeiga. Kahenädalase ränga katsumuse tagajärjel õnnestus Nicoleil vanglast oma õe Sylvie abiga õnneks ikkagi välja saada. Kõhubeebi jäi ellu ning Nicolei tervis taastus koos õega elades. Ka Mark jõudis vahepeal Nicolei juurde. Beebi tuli aga siiski ilmale ilma Markita. Ka medpersonali polnud sünnitusel. Sylvie abiga sündis Nicolil ilusate punaste juuste ja helesiniste silmadega tütar. Õnn oli suur.
Siis aga sõjategevus halvenes veelgi: Prantsusmaa oli kaotamas sõda. Ühel päeval Sylvie ütleski, et põgeneb Prantsusmaale. Kuna kohti reisile oli ainult üks, siis pakkus ta välja plaani, et võtab sündinud beebi kaasa. Meeltesegaduses olev Nicole oli õe plaaniga nõus: ta andis oma veidi tõbise beebi õele. Kohe, kui õde oli teele asunud kahetses Nicole oma otsust ning see tegi ta haigeks. Haigena jõudis ta Trani sugulase ja oma sõbra juurde, kes ta terveks ravis. Tervenemise lõpus kohtas ta seal ka Trani, kes soovis Nicoleiga abielluda. Kui ta kuulis, et Nicoleil on laps Markiga sai ta pahaseks, aga sellest hoolimata pakkus ikkagi talle abielu. Lõpuks leppis Tran siidikaupluse omanikuks saamisega. Siis Tran lahkus. Kohe peale Trani lahkumist sattus ka Mark sinna Trani sugulase juurde. Koos Nicoleiga põgeneti sealt Trani motikaga Prantsusmaale suunduvale laevale. Laeval viibis Sylvie koos lapsega (Celeste). Kokku saades oli teineteise leidmise rõõm väga suur. Nicole taipas, et õde on haige ning paigutasid ta Prantsusmaale jõudes vaimuhaiglasse.
Raamatu lõpus suundusid Nicole ja Mark oma lapsega Ühendriikidesse elama.
