Achilleuse laul. Madeline Miller

Achilleuse laul. Madeline Miller. 329 lk. Kirjastus Koobakene 2018

See on raamat, mis pani mind kaks korda nutma. Väga hästi kirjutatud. Raamat annab ülevaate Trooja sõjast toimuvast, kuid veidi teistsuguse vaateurga alt.

Kõigepealt alustan TROOJA SÕJA wiki kirjeldusest. Tegu siis fiktiivse sõjaga, mille kindlat toimumist ei osata kinnitada.

WIKIST:

Sõda sai alguse kuningas Peleuse ja Thetise pulmades. Nad olid kutsunud pidustustele peaaegu kõik jumalad, jätsid aga kutsumata Erise, tülijumalanna. Eris vihastas, tuli kõigest hoolimata kutsumata külalisena pidustustele ning viskas külaliste sekka kuldse õuna, millele oli kirjutatud "Kõige kaunimale". Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite püüdsid õuna kinni samal ajal ning hakkasid omavahel tülitsema selle üle, kes neist on kõige ilusam. Kuna nad ei jõudnud selles küsimuses lahenduseni, läksid nad jumalate valitseja Zeusi juurde. Zeus ütles, et Paris peab otsustama, kellele õun kuulub.

Jumalannad läksidki Parise juurde ning iga jumalanna üritas kingitustega meelitada Parist õuna enesele andma. Hera pakkus Parisele võimu kogu Aasia üle, Athena pakkus talle tarkust. Aphrodite aga pakkus talle naiseks maailma kõige ilusamat naist. Paris andis õuna Aphroditele. Kõige ilusam naine maailmas sel ajal oli Helena, Sparta kuninganna, kes nüüd pidi Parisele kuuluma. Paraku oli aga Helena juba abielus. Aphrodite lasi oma pojal, Erosel lasta Helena pihta kuldse armastusenoole, mis pani Helena Parisesse armuma. Ta põgenes koos Parisega Troojasse. Seepeale kuulutas Helena abikaasa Menelaos Troojale sõja, et oma naist tagasi saada.

Sõda kestis kümme aastat ning seal osales palju kangelasi, nagu Achilleus, Paris ja Hektor. Lõpuks otsustasid kreeklased üritada kavaluse abil linna vallutada. Nad ehitasid hiiglasliku puust hobuse, mis oli seest tühi, ning peitsid mõned oma vapraimad mehed selle sisse. Nad jätsid hobuse kaldale ning ise sõitsid laevadega merele, teeseldes lahkumist. Troojalased nägid hobust ja lahkuvaid kreeklasi ning arvasid, et kreeklased olid loobunud linna vallutamisest, naasnud koju ja jätnud neile kingituseks puust hobuse. Ennustaja Laokooni hoiatustele vaatamata vedasid nad rõõmuhõisete saatel hobuse linna sisse ning tähistasid oma võitu. Öö saabudes väljusid hobuse sees varjul olnud kreeklased oma peidupaigast, avasid linnaväravad, et ülejäänud sõjavägi saaks linna tungida, ja panid linna põlema. Nüüd ei olnud troojalastel lootustki sõda võita, kreeklased vallutasid hõlpsasti linna. Kavaluse oli välja mõtelnud Odysseus, Ithaka saare valitseja.

JA NÜÜD RAAMATUST

Raamat algab Peleuse kuningriigist, mil Peleuse poeg Patroklos läheb koos isaga kuningas Tyndareose (Sparta kuningas) tütart kosima. Kohapeal otsustatakse, et Helena valib ise endale kaasa ja ennem annavad kõik kandidaadid vandetõotuse, et lepivad selle otsusega. Helena valib Menelaose. Patroklos ühtegi kaaslast endale sel päeval ei leia ning suundutakse kodu poole tagasi.

Ühel päeval tuleb üliku laps Partoklosega tüli norima ning viimane kogemata tapab ta. Selle tagajärjel pagendatakse ta kuningriigist välja Phthiasse ning võetakse temalt printsi staatus. Seal tutvub ta kuninga poja Achilleusega. Poisid kasvavad ühiste tegevustega ajapikku kokku ning nende vahel tärkab armastus. Achilleus valib endale Patroklose, kuna teine suudab teda üllatuma panna.

Ühel päeval kutsub suur sõjapealik Agamemnon kõik vandetõotuse andnud printsid kokku, et minna sõtta Trooja vastu Pariselt Helenat tagasi võtma. Nende hulgas kutsutakse ka Achilleust. Achilleus muidugi ilma Patrokloseta ei lähe. Sõda kestab pikalt. On verd, on varandust, on uhkust ja au, on ettekuulutusi, on jumalate võitlusi ja katku....

Suur kangelane Achilleus ajab oma uhkust taga, kui samal ajal tema sõjakaaslased surevad nagu sureb ka sõjameeste hea arvamus Achillusest. Tema armastatu Patroklos ei suuda sellest Achilleuse uhkusest võitu saada ja asub ise kavalusega Achilleuse au kaitsma. Ta suudab Achilleuselt saada nõusoleku, et ehmatab teisi tema riideid kandes. Niisiis kimabki Patroklos Achilleuse rüüga sõtta ning tal õnnestub Troojalased eemale peletada. Kahjuks lõpetab tema eluteekonna troojalaste kõrge juht Hektor. Seejärel haavab Achilleuse jõe jumalat ja tapab Hektori. Tema eesmärk on täidetud ja ta võib surra.

Seejärel Paris tapab Achilleuse. Surnu viimane soov on saada koos maha maetud Patroklasega. Nõnda ka juhtub: nende kehade põletamisest tekkinud tuhad segatakse ja maetakse. Küll aga pole Achilleuse poeg Pyrrhos nõus, et ausambale tuleb Patroklose nimi...ja alguses ei tulegi. Odysseus ka räägib Pyrrhosele, kes Patroklos oli, kuid teine ikkagi ei nõustu tema nime ausambale panema.

Kui Pyrrhos sureb Agamemnoni poja käe läbi (vägistas teise pruudi), siis jumalanna Thetis( Achilleuse ema) ikkagi muudab oma arvamust Patroklosest ning kirjutab ka tema nimi Achilleuse ausambale.

Surnud saavad rahus puhkama minna.