Ichigo ichie. Hector Garcia ja Francesc Miralles. Kirjastus Pegasus. 143 lk.
Väga hea raamat! Raamat täis õpetussõnu.
Elamise kunst Jaapani moodi. Peateema: naudi iga hetke, mis on kordumatu (samasse jõkke pole võimalik mitu korda hüpata....jõgi on pidevas muutumises). Õnnehetked ja olevikus elamine (zeni satori ja kensho) peaksid olema inimese elu eesmärgid.
Mind kõnetas teise noole lugu, kus jüngrilt küsitakse kas metsas noolega pihta saanud inimesel on valus...vastuseks tuleb jah. Seejärel küsib buddha jüngrilt, et mis tunneb inimene, kui ta saab teise noolega pihta... jünger vastab, et inimesel on valus, isegi veel valusam --> Esimene nool on elus paratamatu saatusehoop, mis teeb meile haiget; Teine nool tuleb inimeselt endalt, kes minevikus elab, ei suuda lahti lasta, süüdistab, stressab ja ei suuda olevikku naasta.
Teekultuur pole ainult maitsete tundmine vaid osalejatele emotsionaalse elamuse pakkumine
Ja kui inimene pole rahul eluga mida ta elab? Siis on ta ise võimeline seda muutma. Reaalsusest välja pääsemise üheks võimalseks on soovitatud ka raamatu kirjutamist
"Kohtle oma külalist , nagu see oleks viimane kord, kui sa temaga kohtud"....
Jahi hetki.
Jaapani kirsipuude sakurade õitsemise aeg - pungade puhkemine on kaika maagia, mis kestab sakura õite lumetormini.Kaika on justkui armumine. Kui kaika muutub, tahame temast mankai ehk kindlustada et see küpseks ja avaneks meis oma täieuslikkuses.
Kintsugi filosoofia - asjade parandamine kuldse täitega, mis välja paistab...vead teevad meid kogemustega inimesteks, kes me oleme.
