Kus laulavad langustid? DELIA OWENS. 389 lk.
Eluolu on Padural kasin. Juba 7 aastaselt tuleb Kyal ise poest maisijahu osta, endale süüa teha ja kodu korras hoida. Nimelt isa on pidevalt päevi ära ja mingil hetkel ta enam ei naasegi koju.
Koolis käis Kya ainult ühe päeva. Nimelt vaesuse tõttu pole tal korralikke riideid ega jalanõusid, lisaks saatsid teda teiste narrivad pilgud ja kommentaarid.
Kui isa enam koju ei naasnud ja toiduvarud otsa said, siis hakkas tüdruk krevette ja kalu Üpikule viima. Üpikul oli paadisillal bensiini ja söödapood. Vastutasuks saagi eest andis Üpik talle raha. Lisaks rahale andis Üpiku naine talle ka riideid. Nad hoolisid temast nagu oma lapsest.
Lisaks Üpikule ja ta naisele hoolis Kyast Tate. Tate oli Kya venna sõber, kes juba lapsepõlves kaitses Kyat tema isa löökide eest. Tate-i ja Kya sõprusest kasvas välja armastus. Tate õpetas Kya lugema ja tõi talle harivaid raamatuid. Tänu Tatei kingitud linnusulele kasvas Kyas ka huvi looduse vastu. Aja möödudes Tate jättis Kya ning valis tema asemel ülikoolis õppimise. Kyat tabas järjekordne kaotusevalu ja ta oli jälle hüljatud.
Loodus tühja kohta ei salli ning Kya ilu ja erakordsust märkas Chase. Chase oli nõus ootama Kyalt süütuse võtmisega. Chase oli aga naistemees. Seda Kya muidugi ei teadnud ja usaldas pimesi Chasei sõnu. Lubas teine ju temaga abielluda. Seejärel Kya kaotas Chaseile oma süütuse. Kuna valel on lühikesed jalad, siis peatselt saabus selgus: ajalehes oli õnnesoov Chasei ja ta armsama kihlumise puhul. See armsam polnud Kya ja noorte vaheline idüll purunes.
Kohe oli Tate Kya jaoks olemas. Ta vabandas, pakkus oma tuge ja armastust. Kya ei suutnud talle andestada, kuid ta sai aru, et tunded Tate vastu pole surnud. Tate viis Kya kokku raamatute kirjastajatega, kes olid valmis Kya kogutud leidudest raamatu kirjutama. Kya kirjutas kokku 7 raamatut.
Kuna Chase ei suutnud loobuda Kyast, siis ühel õhtul üritas ta teda vägistada. Õnneks edutult. Seejärel hakkas linnakeses pihta mõrvamüsteeriumi lahendamine. Kya vahistati ja ta pidi kaks kuud vangis olema. Seejärel tuli kohtuotsus, kus kõik tunnistajad astusid üles. Ühtegi kindlat tunnistust ei antud. Keegi ei öelnud kindlalt, et tapjaks oli Kya. Kohus leidis, et Kya on süütu ja ta vabastati.
Pärast kohtuotsust naases Kya oma Padura koju ning otsustas Tateile andestada. Tate oli väga õnnelik ja juba teisel päeval kolis ta Kya juurde elama. Nad tegid majas remonti, Kya andis veel raamatuid välja. Nad elasid vaikset ja tagasihoidlikku elu. Lapsi nad ei saanud. Kya suri 64 aastaselt ning tema matustele tuli väga palju inimesi. Ka Padura piirkond läks turistide tõttu populaarsemaks.
Pärast naise surma avastas Tate puuhunniku alt salapeidiku koos saladustega. Selgus, et Kya oli linnakses ajalehtedele saatnud ka vale nime all luuletusi, mida siis ajalehtedes avaldati. Salapeidukas oli ka Chasei kaelas ennem surma olnud nahkse paelaga merikarbiga kee (Kya kingitus Chaseile).
Tate põletas kõik asitõendid, merikarp leidis tee tagasi mereranda.
Vot selline lugu:)
