LITSID I. Mart Sander. AS Ajakirjade Kisrjastus.2005. eeti keelne. 279 lk.
Just praegu märkasin, et kaanel on kirjutatud naiste sõda pealkirja alla
Raamat kirjeldab eesti elu läbi litsimaja töötajate silmade aastatel 1939 kuni1940.
1939 aastal oli veel Eestis eesti valitsus, rahaühikuks eesti kroon. Listimaja pidaja oli proua Kukk, kes härra Metsla abiga kolis litsimaja Tallinnast (Veerenni tänavalt) välja Paldiski poole.
Litsid olid Vivian, Linda, Monika, Anastassia, Renate. Nendele lisandusid 2 aasta jooksul Carmen ja Maria ja Alice.
Litsimajja sattus erinevaid mehi- enamasti tähtsaid ja mõjuvõimsaid. 1939 aastal sattusid sinna ka Venemaa suured liidrid Tributs ja major Sidorov. Sidorov siis valis neiude hulgast välja Linda, Tributs Anastasia. Hommikul oli Lindal silma all sinikas ning masendus hiilis lähedale. Samuti oli lähiajal hiilinud Paldiski poolsaarele ka Venemaa sõjaarmee. Ka Anasatasia oli hommikul ärevuses, kuna Sidorov oli maininud Anastasia varjatud ema neiupõlve nime. Lisaks suurte meeste lahkumise järgselt tuli välja, et Linda oli öösel suurest hirmust Sidorovi relva kuulidest tühjaks teinud. Järgnevate südmuste raames tuli see kasuks, sest Sidorov tulistas ebaõnnestunult Carmenit (või proua Kukke). Nimelt selgus, et härra Sidorov oli salaagent ning seejärel ta hukati.
Maria leidis end ameeriklase Henri südames, kuid põgenemine lennukiga Helsinkisse ebaõnnestus - lennuk tulistati alla...
1940 aastal muutus litsimaja õmblustöökojaks, kus õmmeldi ja joonistati loosungitega embleeme ja lippe. Lisaks NSVL töödele pakuti ka härrastele seltsi. Stalin ja nõukogude liit olid vallutamas Eestit. Kes võõrvõimule ei allunud need lasti maha või küüditati Siberisse. Ka president Barbarus küüditati Siberisse. Ellu jäid need, kes olid paindlikud, oskasid raskel ajal nalja teha ja säilitasid kaine mõistuse. Rikkad pidid loovutama oma varanduse, Eesti varandus kanti Venemaale...lähedale hiilis rusub masendus, vaesus ja vene võim...
Just praegu märkasin, et kaanel on kirjutatud naiste sõda pealkirja alla
Raamat kirjeldab eesti elu läbi litsimaja töötajate silmade aastatel 1939 kuni1940.
1939 aastal oli veel Eestis eesti valitsus, rahaühikuks eesti kroon. Listimaja pidaja oli proua Kukk, kes härra Metsla abiga kolis litsimaja Tallinnast (Veerenni tänavalt) välja Paldiski poole.
Litsid olid Vivian, Linda, Monika, Anastassia, Renate. Nendele lisandusid 2 aasta jooksul Carmen ja Maria ja Alice.
Litsimajja sattus erinevaid mehi- enamasti tähtsaid ja mõjuvõimsaid. 1939 aastal sattusid sinna ka Venemaa suured liidrid Tributs ja major Sidorov. Sidorov siis valis neiude hulgast välja Linda, Tributs Anastasia. Hommikul oli Lindal silma all sinikas ning masendus hiilis lähedale. Samuti oli lähiajal hiilinud Paldiski poolsaarele ka Venemaa sõjaarmee. Ka Anasatasia oli hommikul ärevuses, kuna Sidorov oli maininud Anastasia varjatud ema neiupõlve nime. Lisaks suurte meeste lahkumise järgselt tuli välja, et Linda oli öösel suurest hirmust Sidorovi relva kuulidest tühjaks teinud. Järgnevate südmuste raames tuli see kasuks, sest Sidorov tulistas ebaõnnestunult Carmenit (või proua Kukke). Nimelt selgus, et härra Sidorov oli salaagent ning seejärel ta hukati.
Maria leidis end ameeriklase Henri südames, kuid põgenemine lennukiga Helsinkisse ebaõnnestus - lennuk tulistati alla...
1940 aastal muutus litsimaja õmblustöökojaks, kus õmmeldi ja joonistati loosungitega embleeme ja lippe. Lisaks NSVL töödele pakuti ka härrastele seltsi. Stalin ja nõukogude liit olid vallutamas Eestit. Kes võõrvõimule ei allunud need lasti maha või küüditati Siberisse. Ka president Barbarus küüditati Siberisse. Ellu jäid need, kes olid paindlikud, oskasid raskel ajal nalja teha ja säilitasid kaine mõistuse. Rikkad pidid loovutama oma varanduse, Eesti varandus kanti Venemaale...lähedale hiilis rusub masendus, vaesus ja vene võim...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar