Julge, mitte täiuslik. Reshma Saujani.

 Julge, mitte täiuslik. Reshma Saujani. KARDA VÄHEM, PÕRU ROHKEM JA ELA JULGEMALT.

Raamatus õpetab Reshma näidete abil olema julgem ja elama õnnelikumat elu. See raamat on suunatud naistele. Just nemad on traditsioonide järgi kasvatatud teenima, olema alandlikud, alati head välja nägema ja täitma perekonna soove.

Täiuslikku elu sooviv naine on enamasti stressis ja rahulolematu. Ta soovib kõigile meele järgi olla ja jätab enda soovid tagaplaanile. Piisab kui olla suurepärane ja leppima ka olukorraga, kui kõik alati ei õnnestu (tunda rõõmu sellest, mis hästi läks).

Ka räägitakse välisest fassaadist, mille üle tähtsustamisel jääb sisukuse loomine unarusse. Siin ei pea Reshma silmas tervislikke eluviise vaid pigem tervist laastavaid dieete, mille tagajärjel paljud naised soovivad olla reklaamidel kujutletud piitspeenikeste neiude moodi. Resha soovitab piisavalt magada, tervislikke eluviise, mediteerimist ja spordi tegemist.

Reshma soovitab enda sisemisi soove kuulata ja järgida; julgustab tegema vigu ja põruma. Kartustega peab silmitsi seisma. Kui soovid väljakutsest loobuda, siis peab mõtlema, kas see on mõistlik või lihtsalt kardad muutust ja mugavustsoonist välja tulemist?

Julge püstitada ja ette võtta väljakutseid. Mõtlemise ja usu muutmine saab alguse sellest mida me teeme (väljast poolt sisse poole).

Julgus on lihas, mida enam treenid, seda rohkem see kasvab.

Kuidas saada paremaks? Küsi tagasisidet enda kohta. Harju EI-dega ja vajadusel kasuta neid. Tea, et hirmu signaalid võivad olla petlikud (99% ajast on valehäire). Vali põrumine. Tee midagi, milles sa oled kehv. Läbi füüsiline väljakutse. Ole julge: julge oma arvamust välja öelda, kiida teisi, toeta abivajajaid, kiida ennast.

Kui kukud, siis haletse end veidi, riisu riismed kokku ja analüüsi. Seejärel tee nimekirjad, kuidas edasi liikuda ja asu sammuma.

Julguse üheks tähtsmaks oskuseks on oskus peale kukkumist taas püsti tõusta ja UUESTI teha. Õppida ja TEISITI teha.

Mai-Agate Väljataga "Uue ajastu algus". Loo ise oma reaalsus

 Suur tähtsus on pärilikkusel, sest selle kaudu liigub energia. Oma sugulasi tuleb hoida, samuti pühapaiku, meie laulupidusid ja teisi kultuurilisi üritusi/kombeid. Isegi eelmiste põlvede sõdadele ei tohiks anda hinnanguid ja nende tegusid hukka mõista. Selle asemel tuleks neid hoopis proovida mõista.

Igal inimesel on siin elus oma missioon.  Tuleb kuulata on südameheelt ehk sisetunnet...ja siis teed kõik asjad õigesti. Me tuleme siia õppima ja kogema.  Muretsemine tuleb asendada tähelepanu ja hoolimisega. 

Kui tahad maailma muuta, siis pead muutma iseennast. Meil pole energiat ja võimet teisi muuta. Alati aitab elurõõm ja naeratamine. Õnne on tasakaal. Selle saavutab inimene, kui teeb asja, mis talle meeldib ja julged olla selline nagu oled. Ilma lugupidamiseta ja austuseta on raske. 

Karma on olemas: "kõik see, mida sa saad, tuleb tagasi anda, kõik see, mida annad, tuleb sulle tagasi". Kuid heategu peab tulema südamest.

Kui vihkame kedagi või midagi, siis tegelikult vihkame ennast.

Tulevikus on inimesed palju tundlikumad välistele mõjutustele. Autori sõnul on lastel suurem võime suhestuda erinevate energiatega (kuulda kedagi rääkimas, midagi ette kujutada).

Autor kirjeldab ka mitmest oma kanalduse küsimustest ja vastustest. See osa raamatust mulle väga ei sümpatiseerinud.
 

Lohejooksja. Khaled Hosseini

 Lohejooksja. Khaled Hosseini. 343 lk. Riverhead Books. OÜ Hea Lugu.

Lugu Afganistaani poisi Amiri sirgumisest, reetmisest, argpükslusest, usaldusest ja lunastusest. 

Afganistaanis elab kaks poissi, kes sirguvad koos. Amiri isa on jõukas, Hassan teenijate laps. Kuna Amiri ema sureb sünnitusel, siis joovad nad sama teenijanaise rinnapiima. Nõnda nad sirguvad ja mängivad koos. Siiski on nende isiksused erinevad: kui Hassan teeks Amiri jaoks kõik, mis teine soovib, siis Amir on oma lahkusega piiratud. Ta peab ennast tähtsamaks ja võtab Hassanit ikkagi kui teenija last. Ta ei õpeta teda lugema ega kirjutama. Hoolimata kohatisest Amiri üleolekust on Hassani usaldus ja sõprus Amiri suhtes täielik. 

Kui nad olid 12 aastased, siis Hassan päästis neid Assefi kamba käest oma kidaga. Mõni aeg hiljem peale lohevõistluse võitu tal see enam aga ei õnnestunud. Assefi kamp piiras Hassani sisse ja Assef vägistas ta. Amir nägi sõbra vägistamist pealt, kuid ei julgenud sekkuda. Ta oli argpüks. Kahe sõbra vahel tekkis lõhe. Hassan teadis, et sõber nägi tema vägistamist pealt ning ikkagi andis sõbrale andeks. Ta andestas talle ja soovis Amiriga mängida, kuid Amiri sisse oli tulnud kadedus ja kurjus. Kadedus Hassani headuse tõttu. Kadedus isa armastuse ja tähelepanu pärast.

Amir lakkas Hassaniga mängimast. Ühel päeval õnnestus Amiril talle kingitud kallid kingid Hassani koju vaiba alla panna. Nn varguse ilmsiks tulekul küsis isa Hassanilt, kas tema varastas asjad. Hassan vastas jaatavalt. Ta teadis, et kui ta ei ütle nii, siis Amir jääb süüdi. Nimelt Hassan ei valetanud kunagi. Seekord ta siis sõbra jaoks tunnistas ennast süüdi. Isa küll andestas varguse, kuid Amiri pere otsustas sellest hoolimata ära kolida.

Mingi aeg peale Hassani lahkumist tuli sõda ning Hassan põgenes koos isaga  Pakistani kaudu Ameerikasse. Ennem isa surma leidis Amir endale naise. Nende armastus olid suur, kuid neid ei õnnistatud ühegi lapsega. Neil oli ilus kodu ja toetav perekond (naise poolt). Samuti oli Hassan  jõudnud välja anda neli raamatut.

Ühel päeval sai ta kõne Rahimilt, isa väga healt sõbralt. Seejärel pakkis ta koti ja naases kodumaale. Seal selgus tõde tema mineviku kohta. Nimelt selgus, et Hassan oli tema isa laps (tema poolvend). Samuti teadis Rahim Amiri tehtud vigadest. Ta soovis, et Amir lunastaks end Hassani last orbudekodust päästes. Ta ütles, et üks Ameerika pere on nõus ta endale lapsendama.

Amir ei saanud keelduda. See oli ka Rahimi viimane soov. Ta seadis end teele ja tal õnnestuski lõpuks Sohrab (Hassani poeg) päästa. Küll mitte orbudekodust, vaid vägivaldse Assefi kodust. Assef suutis Amiri peaaegu tappa, kui Sohrab talle kidaga kuuli silma tõukas. Seejärel õnnestus neil põgeneda.

Kahjuks ainult põgenemisest ei piisanud. Nad pidid silmitsi seisma lapsendamise teemadega. Nimelt ei lubatud Sohrabi lapsendada. Sohrabi soov oli, et ta ei satuks enam kunagi orbude kodusse ja Amir oli seda talle lubanud. Küll aga oli see üks parimatest lahendustest, kuidas Sohrabi oleks saanud lapsendada ning Amir rääkis seda lapsele. Laps hakkas nutma ja sooritas enesetapu. Õnneks jäi ta ellu.

Amir võttis Sohrabi Ameerikasse kaasa. 8 kuud oli Sohrab vaikne. Ta oli ära. Esimene päev, mil ta jälle avanes oli päev, mil toimus lohede lennutamise võistlus.

...

Muidugi erinevad klassid (kuhu sünnid, siis nii jääbki terveks eluks), hazarite massimõrv, niisama tapetud inimesed, normaalsus, et keegi saab ühel päeval miiniga hukka, ehitusvaremed, savist ehitatud onnid, näljased lapsed...elu Afganistaanis.

Ja raamatus keskenduti ka kurjusele. Assef oli lapsepõlves juba kuri. Elu jooksul temas kurjus muudkui kasvas. Teda koheldi halvasti ja seejärel ta tahtis ka ise ainult halba teha. Tema mõistus on väärastunud. Ehk siis alati ei ole inimesed oma loomult head.

Hallaaegade algus. Ruta Sepetys.

 Hallaaegade algus. Ruta Sepetys.

Raamat, mis jutustab 1941. aastal Siberisse küüditatud leedukate läbi elatud katsumustest. Peale leedukate küüditati ka eestlasi ja lätlasti.

Inimesed kisti ilma ettevalmistusteta kodudest, neid koheldi kui vargaid ja loomi ja viidi kaugele Siberisse sunnitööd tegema. Elutingimused vagunites ja hiljem koha peal olid pea olematud. Terve päevatöö eest palk oli 330 grammine leivapäts. Kui jäid haigeks, siis süüa ega arstiabi ei saanud. Nõrgemad surid. Ja surijaid oli palju. Inimesed ikkagi hoidsid kokku ja püüdsid väga karmides tingimustes ellu jääda.

Peategelased on üks 15 aastane tüdruk, tema 11 aastane vend ja nende ema. Küüditamise alguses suutis ema poja elu päästa uuri hinnaga. Igasugune rahalist väärtust omav ese tuli hiljem kasuks. Samuti oli selle pere suurimaks väärtuseks vene keele oskus.

NKVD-lased piinasid neid: nende peale karjuti ja löödi jalgadega. Ühes kirjelduses pidid leedukad enda kaevatud auku minema. Nende peale visati mulda ja naerdi.

Hiljem viidi peategelased uude kohta. Veel hullemasse. Polnud sooja peavarju ega miskit. Peategelased pidid endale ise eluaseme looma. Ränga töö ja lumetormidega tuli ellu jääda. Paljud ei jäänud. Peategelasel siiski õnnestus tagasi kodumaale saada, aga sellest raamatus enam juttu polnud.

Väga hea lugemine. Tõesti sündinud lood, mida Venemaa ei taha siiani tunnistada.

Tanja. Milles on süüdi taburet? Tanja Mihhailova-Saar.

No milles on süüdi taburet? Taburet polegi süüdi. Lihtsalt Tanjale meeldis väiksena tabureti otsas tantsida ja laulda. 
Raamatus jutustab Tanja enda elust ja laulja karjääri valikutest. Pärit on ta Kohtla-Järvelt. Muusikakooli ei võetud teda sisse, kuna ei peetud musikaalseks lapseks. Seetõttu ei tunne ta ka nooti. Ta laulab lugusid kuulmise järgi. Ja laulusõnade ja viiside meelde jätmiseks on tal väga hea pea. Tanja peab enda suurimaks puuduseks vene keelset aksenti. Ta on seda püüdnud aastatega parandada, kuid endiselt on see alles. Nüüd on ta ajaga oma aksendiga leppinud ja peabki seda enda eripäraks.

Lapsena võitis ta mitu laulukonkurssi. Ta on õppinud Viljandis tantsimist ja olnud ka tantsuõpetaja.Lauljakarjäärini juhatasid teda tema sõbrad, kes soovitasid teda muusikalides osalema. Tal on kaks väga head meessõpra: Villiko (tantsija) ja Timo Vent (muusik). Naissoost sõbrannana mainib Tanja oma juuksurit. 

Mikk Saarega kohtus Tanja muusikali proovides. See polnud armastus esimesest silmapilgust. Küll aga tekkis mingil hetkel Tanjal suurem huvi ja siis võrgutas ta Miku ära. Mõlemad on nad muusikud ja saavad aru teineteise vajadusest olla tööga vahel hõivatud hiliste õhtutundideni. Neil on ühine poeg Teodor.

Lisaks laulmisele oskab Tanja hästi kokata.

Ta on osalenud mitmes muusikalis, Eurovisioonil ja loonud ise muusikat (sh eesti keeles).

Minu Prantsusmaa. Eia Uus.

 Minu Prantsusmaa. Eia Uus. 336 lk. Eesti keeles.

Raamat kirjeldab autori enda kogemusi, mis ta omandas Prantsusmaal lapsehoidjana töötades. Sel ajal õppis ta paremini  tundma prantslaste, kes tema lähedusse sattusid, iseloomuomadusi. Nad on impulsiivsed, armastavad luksust. Nad on otsekohesed ja ütlevad kohe välja, kui neile miskit ei meeldi. Samuti ka kiidavad asju, mis neile meeldivad. Kõik otsused peavad olema põhjendatud. Ka beebile selgitatakse pidevalt päevaplaani ja erinevate otsuste tagamaid. Prantsusmaal olles külastas Eia erinevaid linnu ja viibis isegi mõisades ja pulmades. Küll aga mainis ta raamatu lõpus, et Pariis on eriti kaunis oma kallimaga (siis on majadel, tänavatel ja olemisel hoopis teine mõju). Veinivarud ostetakse enamasti ühest kohast (veinikeldrist) ning 300 eurot tee peale ei tundu üldse kallis.

Raamatut lugedes tekkis soov külastada Troo linna, kus majad on ehitatud mägede osadena. Samuti on soov külastada erinevaid veinikeldreid ja sealt endale midagi soetada.

Raamat on kirjutatud hästi. Meeldis.

Notes

 Reading suggestions:

Great by Choice - 

Valik olla suurepärane : määramatus, kaos ja õnn - miks neist hoolimata mõnel kõik õnnestub? / Jim Collins, Morten T. Hansen ; [tõlkijad Kalle Hein ja Epp Velbri ; toimetaja Mart Trummal ; kujundus: Villu Koskaru]