Miljon Juunit. Emily Henri (aprill)

MILJON JUUNIT. Henri Emily. 360 lk. Päikesekirjastus

Lugu perekondade vahelisest vaenust ja needustest. Vaen on kestnud neli põlvkonda. Ja siis ühel päeval June O Donnell ja Saul Angert kohtuvad ja armuvad. Kui poiss on leplikum ja püüab üle olla mineviku vihkamisest, siis June otsib pigem ajalugu ja selles peituvat tõde. Samuti näeb ka June nägemusi ehk Valgeid, kes talle iidseid saladusi pajatavad.
Sauli õde Bekah on surnud vähki, tema vanaisa Abe on mõistuse kaotanud. June isa on surnud ning tema ema ei taha Angertitest midagi kuulda.

Milles see needus siis ikkagi seisnes? Kunagi Sauli vanaisa Abe armus Isse Donnellisse ning kaljunukilt koske hüpates sai Isse eluohtllikult vigastada. Abe oli shokis ja segaduses ja viis Isse tema sugulaste juurde lootuses, et kirsside söömine aitab teda elule. Selle asemel, et Issele kirsse anda peksab Jack I teise vaeseomaks. Issa sureb. Abe kaotab armastatu ja oma mõistuse...

Raamatu lõpus needus murdub...Isse jutustab Juneile kogu loo ning Isse ja Saul pesevad selle needuse kose veega maha.

Väga põnev raamat just polnud :)

Tristan. Heli Künnapas (märts)

TRISTAN
Heli Künnapas
Kirjastus Tänapäev, 224 lk

"Tristan" on raamat tüdrukust Miia, kes 11-ndas klassis jääb rasedaks, tema osusest laps sünnitada mitte toetavas keskkonnas. Tristan on lapse nimi, kelle Miia ilmale toob ja kes muudab Miia elukorraldus kardinaalselt.

Nimelt kogemata sõbrapäeval kaitsmata vahekorra tagajärjel jääb Miia (11 klassi eliitkooli õpilane) oma poisssõbrast Tanelist(sama kooli 12 klassi õpilane) rasedaks. Nähes ultrahelis pisikest tuksuvat täpikest ei suuda Miia aborti teha...Miia usub saatust ja seda, et mingil põhjusel see pisike tärkav beebi tema sisse tekkis.
Nii mehe kui naise vanemad ja ka Tanel soovitavad Miial aborti teha. Nad tahavad lapse (Miia) liig ruttu täiskasvanuks saamist edasi lükata. Miia aga sellega nõus pole. Ainsaks toetajaks tema rasedusaegsel teekonnal on tema tanstuõpetaja, kes ise otsustas noorena oma vägistamise teel eostatud lapse ilmale tuua...ja pidas seda oma elu õigemaks otsuseks.
Igal valikul on ka oma tagajärjed...lisaks halvaks muutunud suhetele poiss-sõbra, vanemate ja sõbrannadega...tuli edasi lükata tantsija karjäär. Samuti tuli arvestada raskete õppimisvõimalustega lapse kasvatamise kõrvalt.

Jõulud otsustas Miia veeta maal koos oma vanaemaga. Maa õhk ja olustik meeldis Miiale nii palju, et ta otsustas eliitkooli pooleli jätta ning asuda maa kooli õppima. Maal tutvus Miia naabripoisi Steveniga. Algselt kurja ja tigedana tundunud Stevenist sai aga Miia teekonnal tähtis abiline...hiljem poiss-sõber.

Öeldakse, et laps on ime...tundub, et just vanemas eas saavad inimesed alles aru, et nii see ongi :)

Märtsi luule

Oma unistustes suudlen Sind,
ma tean...et see on hea.
Oma kujutlemas ma kallistan Sind,
unustades kõik su vead.

Ma tean, et sind vajan..
meile mõtetes kodu rajan.
Miks kõik on nii kauge,
kui reaalsus mõtetes vastu kajab.


---

Vaikus on saabunud,
taas olen üksi..
nagu seisaks pakases kesktalvel
kandmata mütsi.
Nüüd seisan ja ootan saabuvat iili...
lootes et päris maha mind murda ta ei suuda siiski (mind maha murdma ta ei küündi).

Läksid sõnad, läksid tunded...
unistustest näen ehk ikka und veel.
Oh anna mulle valgust, oh anna mul sooja..
isegi siis, kui päike on mind jätnud ja läinud looja.

Kurbus (veebruar 2019) - luule

Päike ei paista, kurb on meel...
täna kuidagi olen eksinud teelt.
Miks küll distantseerun ja kõik tundub nii kauge
Ei ma ei ütle, ei ma ei karju....ma lihtsalt hääletult nukrusse vajun.

Tahan tagasi rajale, kus unistused samm-sammult täituvad
Tahan õnne, nalja - ja naeru!

---

Mul kolmandat päeva valutab päev..
mõtted ei lenda, leppida ei tea.

Ma solvusin ja sa solvusid ka,
egoism võidutseb - ei anna alla ta.

Üks lahkheli ja ongi kõik läbi..
mul enda hinge liig ruttu kinkimise eest on häbi.

Nüüd ründab mind üksindus, kaotusevalu
mul hing tahab lõhkeda...ei anna asu.

Le Rhino 2 (veebruar)

Le Rhino 2. Liisi Õunapuu. Veebruari raamat, aga saab kirja alles nüüd.
Suurepärane jätk esimesele raamatule.

Le Rhino kolleegid leinavad Arturit ja elu läheb edasi. Restorani on naasnud vana töötaja Ruth. Ühel päeval teeb elektrik talle ettepaneku. Ta lubab terve elu Ruthi elektrisüsteemi eest hoolitseda. Ja ettepanekut tehes selgub, et sõrmust polegi karbis....taaskord tunnistab elektrik, et ta vajabki Ruthi, et asjad oleksid korras.
Ka Madam Bossi armastatu Markus ilub taas välja ja teeb oma südamedaamile abielu ettepaneku. Madam Boss on seda 30 aastat oodanud. Nad kihluvad ja asuvad pulmi planeerima.
Emilien räägib oma loo, kuidas Madam Boss ta Le Rhino kokaks meelitas.
Mirth elab endiselt koos Maxiga, kuid nende suhtesse on tekkinud ebakõlad. Mirth tunneb, et mees pole rahul. Seejärel ilmubki tõdede seinale Maxi käekirjaga kirjutatud lause...ma ei usalda teda...ja seejärel Max lahkub. Mirth on väga kurb ja löödud ning Õmblejanna võtab ta enda juurde elama. Töö Le Rhinos jätkub...teisele korrusele tehakse mõned toad ööbimiseks. Esimese külalisena saabub ajakirjanik Alex. Alexi ja Mirthi vahel tekivad soojemad tunded, kuid midagi tõsisemat lõkkele ei jõua lüüagi, sest naaseb Max. Lõpuks viivad toruprobleemid Maxi ja Mirthi taas kokku. Max teeb Mirthie ettepaneku ja teine vastab "võib-olla".

Veebruar 2019 luule

Veebruar 2019 luule

Need pruunid ebamaised silmad.. 

tegid minu mõtetes ilma.

See pirakas nina ei jäänd mu tähelepanust ilma. 

Sind ootan ja näha soovin...

Oh kui oleks, siis su riideid selga prooviks

----

Kallis maga..maga sa,

küll sind jõuan vaadata..

Magades sa puhkad välja..

siis nägu rõõsa ja suu täis nalja.

Kallis maga...maga sa,

vaikselt nohista, end lõdvesta.

Päevast väsind, vajad und...

Käes on varsti kesköö tund.

Kallis maga... maga sa..

Su und ma valvan vaevata.

Sa hingad vaikselt, sind tajun ma...

 Su kaissu tahan tuduma.

Kallis maga... maga sa.

Su kaisus on hää uinuda.

Su silmad kinni, sa valind minu..

su hoolde usaldan ma enda unelinnu.

-----

Koos sinuga tunnen, et lendame koos...

siis pilvine taevas on justkui mustikamoos.

Sa kannad mind, ma kannan sind...

Lõpuks meil mõlemil on moosiplekine rind 

---

Unistused kaugel ees,
olen nende poole teel.

Vaikselt plaanin, samme sean,
enda järgi kogemuste vankrit vean.

Ületan ma laaned - sood,
künkad nii, et neist laule loon.

Ja kui tabaki mind see ÕNN...
siis püüan kinni selle tunde..
ja näen hiljemgi sellest und veel.

Kuidas armutakse mehesse, kes elab põõsas

Emmy Abrahamson. Kuidas armutakse mehesse, kes elab põõsas
Tänapäev (2018), 190 lk

(Seekord kopeerin osa tutvustavast tekstist Facebooki Sille kommentaarist, sest see on väga hästi kirja pandud)

Emmy Julia Carolina Kocula Abrahamson on minust aasta noorem. Rootsi kirjanik, režissöör ja näitleja, kes on elanud Moskvas, Londonis, Amsterdamis ja Viinis. Aastast 2009. elab taas Rootsis.

Raamatu peategelane Julia on rootslanna, kes elab Viinis. Sattus ta sinna tänu oma kunagisele poiss-sõbrale. Suhe on nüüdseks läbi, kuid Julia on Viini jäänudki. Pärast kuid töötuna on leidnud ta Berlitzi tööpakkumise ja õpetab nüüd inglise keelt .

Et end kodus mitte nii üksikuna tunda, toob ta ükspäev varjupaigast kassi. Nii nad siis Optimusega elavad. Tüütuks muutunud töö, tagasihoidlikud sotsiaalsed suhted, luhtaläinud armastus, seebikad … Julial on ka unistus – hakata kirjanikuks. Traagika on selles, et kui tal tulebki pähe mõni jube haarav süžee, meenub talle, et keegi on selle enne teda juba ära kirjutanud. King või Golding või keegi muu. Neetud.

Ühel päeval, tehes enne oma uue õpilase – Austria suurima panga direktor – tundi pargipingil aega parajaks, istub keegi tema kõrvale. Mees on suur, tema silmad ja habe on suured, juuksed on tolmused, tema käed on mustad ja ta on paljajalu. Kodutu. Kuid sümpaatne. Väga sümpaatne, eriti kui kujutada teda ette puhaste riietega pärast üht korralikku küürimist. Ja jutt neil ka klapib. Kui Julia peab panka minema, ütleb kodutu mees, et ootab teda laupäeval kell 7 samas kohas. Ja kaob.

No kuulge – kodutuga kohtama? Kuid mida enam Julia mehele mõtleb, seda kindlam ta on, et läheb. Ja nii saavadki nad uuesti kokku. Üsna kiiresti areneb sellest sõprusest Beniga palju enamat.

Ja siis juhtub midagi. See midagi meenutagu kõigile, kui võimas on sõna jõud. Tagajärgedega silmitsi seistes on Julia nõutu – mida teha? 

(Maria) Juhtub see, et ühel päeval BEN solvub Julia sõnade peale ja lahkub. Ta ei ütle Juliale midagi...lihtsalt lahkub sõnagi lausumata...kirjagi jätmata...

Päris pikka aega elab Julia üksi ja kurvalt oma väikses korteris edasi. Ühel õhtul, kui sõbranna kutsub ta välja, lõpetab Julia Mikeiga voodis. Mike on suvaline mees. Julia kujutab ette, et Mike on Ben, ja kasutab teist seksuaalselt ära. Pärast seksi kamandab Julia Mikei lahkuma ja saab aru, et ta armastab ikkagi oma Beni. Ka Benis tärkavad taas tunded ning ta helistab Juliale....kahjuks Julia näeb hiljem ainult vastamata kõnesid. Seejärel otsustab Julia puhkuse võtta ja Kanadesse oma Benile järgi minna. Kohale jõudes algavad otsingud, mille lõpus ta leiabki Beni kellegi teise embuses...Julia on ahastuses ja põgeneb...tagasi Viini.

Mõnda aega elab Julia rutiinset elu...elu läheb edasi ka ilma Benita. Ta otsustab liituda kirikukooriga ja on tänu vabamaks suhtlejaks muutumisele leidnud endale uusi sõpru.

...

Ühel õhtul koju tulles leiab ta Beni oma voodist. Mees magab seal. Julia äratab ta üles ja ütleb, et ta peab lahkuma. Mees lahkubki...kuid mitte Viinist....mitte Julia südamest. 

...

Mõne aja möödudes kohtab Julia Beni tänaval kerjamas ja paarist lausest areneb diskussioon...Julia otsustab Beni oma ellu tagasi võtta. Ei analüüsita põhjuseid, ei süüdistata...probleemidega lepitakse, neelatakse need alla....ja elu läheb edasi. Raamatu lõpus ühendavad Ben ja Julia käed ning hüppavad koos Doonau jõkke.