Hallaaegade algus. Ruta Sepetys.
Inimesed kisti ilma ettevalmistusteta kodudest, neid koheldi kui vargaid ja loomi ja viidi kaugele Siberisse sunnitööd tegema. Elutingimused vagunites ja hiljem koha peal olid pea olematud. Terve päevatöö eest palk oli 330 grammine leivapäts. Kui jäid haigeks, siis süüa ega arstiabi ei saanud. Nõrgemad surid. Ja surijaid oli palju. Inimesed ikkagi hoidsid kokku ja püüdsid väga karmides tingimustes ellu jääda.
Peategelased on üks 15 aastane tüdruk, tema 11 aastane vend ja nende ema. Küüditamise alguses suutis ema poja elu päästa uuri hinnaga. Igasugune rahalist väärtust omav ese tuli hiljem kasuks. Samuti oli selle pere suurimaks väärtuseks vene keele oskus.
NKVD-lased piinasid neid: nende peale karjuti ja löödi jalgadega. Ühes kirjelduses pidid leedukad enda kaevatud auku minema. Nende peale visati mulda ja naerdi.
Hiljem viidi peategelased uude kohta. Veel hullemasse. Polnud sooja peavarju ega miskit. Peategelased pidid endale ise eluaseme looma. Ränga töö ja lumetormidega tuli ellu jääda. Paljud ei jäänud. Peategelasel siiski õnnestus tagasi kodumaale saada, aga sellest raamatus enam juttu polnud.
Väga hea lugemine. Tõesti sündinud lood, mida Venemaa ei taha siiani tunnistada.
